Kuidas vältida paarisuhtes rahaga seonduvaid konflikte?

Rahaga seotud konfliktid on Euroopas üks sagedasemaid paaride erimeelsuste põhjuseid. Uuringud kinnitavad, et 47% inimestest peab raha suuremaks konfliktide allikaks kui truudusetus. Eksperdid toovad välja, et rahaga seotud vaidluste taga peituvad tihti hoopis sügavamad teemad – erinevad väärtused, usaldusküsimused ja emotsioonid, mida pole omavahel kommunikeeritud.
Teemat aitavad avada psühholoog Genovaitė Petronienė, kes selgitab, miks rahaga seotud tülid kipuvad olema emotsionaalsed, ning Perfi juhatuse liige Mihkel Veskimägi, kes räägib, kuidas teadlik finantskäitumine aitab suhet tugevdada.

Pere rahaasjad ja erinevad väärtused

Psühholoog Genovaitė Petronienė selgitab, et raha on paarisuhtes tundlik teema, kuna see on tihedalt seotud isiklike väärtuste ja enesehinnanguga. „Erinevad suhtumised rahasse pärinevad sageli lapsepõlvest ja on isiksuses sügavalt juurdunud. Säästlikud inimesed on sageli murelikud ja tunnevad vajadust kontrolli järele. Neid hirmutab mõte, et raha võib kunagi otsa saada. Inimesed aga, kellele meeldib kulutada keskenduvad seevastu rohkem hetkeolukorrale – mis saab homme, pole enam nii oluline. Nad on impulsiivsemad ja seovad raha tugevamalt suhetega: kui lähedane inimene ei kuluta minu pärast, tähendab see, et ta ei armasta mind,“ ütleb Petronienė.

Tema sõnul võivad paarisuhtes vaated ühes valdkonnas olla sarnased, kuid teises täiesti erinevad. „Näiteks puhkusel või restoranis võib üks soovida säästa, teine aga rohkem kulutada. Konfliktid süvenevad siis, kui raha hakatakse segi ajama austuse või armastusega. Öeldakse näiteks, et sa kulutad rohkem, kui mina luban – see tähendab, et sa ei austa mind. Tegelikult ei ole süüdi raha, vaid see, et inimene tunneb end alahinnatuna ja et teda ei võeta kuulda,“ selgitab Petronienė. Eksperdi sõnul on selliste probleemide lahendamisel paarisuhtes kõige olulisem läbipaistev, avatud ja konstruktiivne suhtlus.

Kuidas hoida rahaasjad paarisuhtes selged ja läbipaistvad?

Perfi juhatuse liige Mihkel Veskimägi rõhutab, et rahaga seotud pinged paarisuhtes ei teki enamasti rahast endast, vaid sellest, et puudub ühine arusaam jaotatud vastutusest. „Heas suhtes, nagu ka toimivas meeskonnas, on edu aluseks selgus. Mõlemad osapooled peavad teadma, millised on nende rollid ja kuhu tahetakse koos välja jõuda,“ selgitab Veskimägi.

Tema sõnul aitab jagatud finantspilt vältida olukordi, kus üks partner tunneb, et ta kannab kogu koormat üksi. „Kui mõlemal on reaalne ülevaade oma sissetulekutest ja kulutustest, muutub arutelu rahast konstruktiivsemaks ning fookus liigub numbritelt ühistele eesmärkidele,“ lisab ta.

Veskimägi leiab, et läbipaistvus rahaasjades ei ole eesmärk omaette, vaid osa tugevast ja küpsest partnerlusest. „Kui paarid õpivad oma rahakäitumist teadlikult jälgima ja mõistma, saavad nad keskenduda sellele, mis on tegelikult oluline – ühistele väärtustele ja tulevikuvisioonile,“ ütleb ta.

Pere rahandus stereotüüpide lõksus

Psühholoog G. Petronienė toob veel välja, et erimeelsusi süvendavad sageli ka jätkuvad stereotüübid. „Mõned naised ootavad, et mees neid ülal peaks ja nende eest maksaks, pidades seda iseenesestmõistetavaks. Isegi kui naine seda ei oota, võivad mehed tunda survet rohkem teenida, kuna ühiskonnas on juurdunud selline ootuspärane roll ja arusaam. See tekitab vastastikust rahulolematust, kus mees panustab suhtesse raha kaudu, kuid naine unustab selle ja tunneb, et tähelepanu ja suhtlust on vähe. Aja jooksul soodustab see jällegi võimuvõitlust – kes maksab mille eest, kui palju panustatakse ühiselu ja kuidas see peaks välja nägema,“ selgitab ekspert.

Ta rõhutab, et rahateemad tuleks lahendada nagu ettevõtte koosolekul, kus on võimalikult vähe emotsioone ja võimalikult palju konstruktiivsust. „Selgelt tuleb kokku leppida, kes mille eest maksab, millised kulud on ühised ja millised isiklikud. Kui üks partneritest teenib rohkem, saab paika panna, kuidas panused ühisesse fondi jaotuvad. Ühised säästmise eesmärgid, nagu näiteks eluasemele, reisile või muudele vajadustele, tuleb arutada eelnevalt, et hiljem ei tekiks süüdistamisi ja pettumust,“ soovitab psühholoog.

Mihkel Veskimägi lisab, et stereotüübid ja rolliootused mõjutavad rahakäitumist rohkem, kui inimesed tunnistada tahavad. „Kui me räägime rahast, räägime tegelikult võimust ja turvatundest. Ühiskondlikud hoiakud muutuvad, ja üha rohkem on paare, kes otsivad partnerluses võrdsust ka rahaliselt. See on tervitatav, sest võrdsus toob kaasa ka suurema vastutustunde ja koostöövalmiduse. Raha ei peaks olema mõõdupuu, vaid tööriist, mis aitab ühiseid eesmärke ellu viia,“ rõhutab Veskimägi.