Oskus rahaga ümber käia on igati eluks vajalik. Kuid mitmendast eluaastast võiks sellest ka lapsega rääkima hakata? Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste vanemteadur Kaja Mädamürk selgitab, kuidas lastele rahatarkust jagada ja miks see on oluline.

Suur roll on lapsevanemal

“Rahast ja rahaasjadest saab lapsega rääkida kasvõi esimesest eluaastast, iseasi tõesti, kui palju ta seda mõistab,” naljatleb Mädamürk, kelle igapäevatöö on põhikooliõpilaste üldpädevuste arengu uurimine.

Mädamürk möönab, et õpetajad võivad küll koolis rahast rääkida, kuid nemad ei saa vastutada selle eest, et laps need teadmised ka ellu rakendab. Suur roll lapse rahatarkuse teekonnal on siiski lapsevanematel ja eelkõige sellel, milline on vanemate enda rahaline käitumine – näiteks kui peres on rahaprobleemid, kandub see pinge edasi ka lapsele.

Eelkooliealiste laste jaoks võiksid esimesed rahatarkuse sammud olla seotud näiteks poes sularahaga ostude eest tasumisega. Ja kui laps soovib osta mänguasja või maiustust, mille jaoks tal piisavalt sularaha pole, saab lapsevanem näidata soodsamat alternatiivi.

Last võiks innustada koguma, et ta ei kulutaks kogu taskuraha ära, vaid paneks osa suuremate ostude tarbeks kõrvale. Eelkooliealistele on koostatud ka õppematerjale ja loodud rahamänge, mis aitavad rahast arusaamist kujundada.

Turvaline keskkond

Mädamürk rõhutab, et raha on meie igapäevaelu lahutamatu osa ja seetõttu on sellega seotud teadmiste, oskuste ja harjumuste kujundamine väga oluline – mida varem, seda parem.

Erinevad uuringud on näidanud, et laste rahatarkus oleneb vägagi just sellest, kui palju infot saab ta selle kohta oma vanematelt ning kui vabalt kodus rahast räägitakse. Ja kui lapsevanem avastab, et rahamängud jäid mängimata ja finantsteadmisi pole veel võsukesele jagatudki, ei ole selleks mitte kunagi liiga hilja.

Mädamürk julgustab rahateemadel rääkimist igas vanuses lapsega, olgu esimene kord kasvõi alles teismeeas. “Näiteks võiks koos raha koguda või eelarvet koostada,” toob ta näiteid, kuidas last rahatarkuse ammutamisel toetada. “Kindlasti on oluline, et laps tunneks end vanematega rahast rääkides mugavalt. Ja Isegi kui lapsevanem ei oska kõikidele küsimustele vastuseid anda, julgustab selline keskkond last omal käel lisainfot uurima-küsima.”

Kuidas Tallinna Ülikool rahatarkuse õpilastele lähemale toob?

Tallinna ülikool on läbi viinud mitu uuringut, mille tulemuste põhjal on tehtud järeldusi laste ja noorte rahakäitumise kohta.

• TLÜ matemaatikapädevuse uurimisrühm testib seitsmendates klassides uudseid elulisi matemaatikaülesandeid ja rahatarkuse ülesanne on laste seas üks populaarsemaid.
• Eelmisel aastal koostasid TLÜ ja TalTechi teadlased rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, selle juurde kuuluvad ka abimaterjalid õpetajatele, kes soovivad oma tundides laste rahatarkust arendada.
• Eelmisel aastal valmisid põhikoolidele mõeldud ettevõtlikkuspädevuse testid, milles on ka rahatarkuse teema sees. Õpilastel tuleb seal lahendada probleeme, mis on seotud heategevusprojekti või minifirma tegevusega. Õpilastel tuleb teha rahaga seotud otsuseid ja lahendada suhtlemise ja emotsioonide reguleerimise ülesandeid.
• Erinevate testide ning 11-12-aastaste ja 14-15-aastaste Eesti õpilaste andmete põhjal leiti, et rahatarku valikuid tegid rohkem lapsed, kes koostöö ülesannetes tegid rohkem koostööd soodustavaid valikuid, ning mõnevõrra madalam oli rahatarkus lastel, kes tegid koostööd pigem mittesoodustavaid valikuid.
• Testid on näidanud ka seda, et rohkem rahatarku valikuid tegid lapsed, kes hindasid kõrgemalt just eudaimoonilisi eesmärke (nt eneseareng, ühiskondlik heaolu), kuid rahalise rikkuse ja kuulsuse väärtustamine ei olnud rahatarkade valikute tegemisega seotud. Parem rahatarkus oli seotud ka mõtlemise paindlikkuse ja ideede genereerimise oskusega.

TLÜ testide tulemused viitavad sellele, et rahatarku valikuid on lihtsam teha inimesel, kes suudab paindlikult mõelda ja erinevaid ideid genereerida (ei jää kinni ühe mõtte- või lahendusviisi juurde), on koostööaldis ja väärtustab nii enese kui ka ühiskonna heaolu.

Allikas: Kaja Mädamürk

Kuidas lapsele rahatarkust õpetada?

Mädamürgi sõnul saab õppimist vaadata kui probleemide lahendamise protsessi, mille puhul on esmalt vaja probleemi märgata ja seda sõnastada. Seejärel saab valida sobiva lahendusviisi, seda rakendada ja kõige lõpuks hinnata tulemust, hoiakuid ja lahenduskäiku.

Mädamürk soovitab lapsega rahateemadel vesteldes vaadata baasteadmistest, näiteks sissetulekust kindla protsendi säästmine, ka kaugemale. “Uuringud on näidanud, et kõige efektiivsemalt saab rahatarka käitumist soodustada siis, kui inimene peab lahendama enda jaoks praegu olulise rahaga seotud probleemi,” viitab ta sellele, et näiteks laste jaoks võib see olla olukord, kus tal pole meelepärase asja ostmiseks piisavalt raha.

Üks lahendus olukorras, kus ressursse on vähem, kui asi maksab, on muidugi lapsevanemalt raha juurde küsimine. Kuid Mädamürk julgustab lapsevanemat seda probleemi keerulisemaks ajama. “Lapsega koos võiks arutada, millised võimalused on veel selle saamiseks ja miks laps seda asja üldse soovib,” annab ta nõu. “Lisaks võiks rääkida sellest, millist emotsiooni see asi lapsele tekitaks, ja võrdluseks uurida, milline oleks emotsioon, kui see asi on olemas, kuid samas raha enam ei ole.”